Some where

Sunny'l oli kodus kopitamisest väike villand saanud. Kaua ikka istud seal ja midagi nikertad või siis midagi kirvega peksad, ära tüütab onju. Väike rännak poleks ilmselt paha teinud, aga Jaesun oli olnud sunnitud selleks pisikeseks tiiruks kodust öösel jalga laskma. Kellegile seal kandis ei tunudnud korda minevat, et ta täisealine on.
Igatahes oli ta mingi aeg mingisse metsa jõudnud. Kõht oli tühi ja süüa otsida geenius ju ei osanud, loomi ei saanud ka kätte, osav nagu ta olla oskas. Tegelikult olid boint selles, et ta oli noa koju jätnud, muud terariistad samuit. Käsitsi ta juba kellegile eriti otsa peale ei teinud. Jänesed oldi liiga kiired ja hirved liiga suured.

OT: Need kes tulema pidid, onju.

Serene oli jumal teab kuidas siia metsa sattunud. Hakkas nagu igav linnas võinii. Kaua sa ikka kaubamajades kolad eks. Kuidagi jõudis ta siis omadega metsa, oli plaanis natuke täpsusviset harjutada janii. Ta nägi eemal poissi, ei teadnud mida too seal tegi. Neiu istus ühe kännukese peale ja piilus silmanurgast poissi. Ettevaatusabinõu, ei tea kunagi, kes siin metsas hulguvad eks.

Sunny tundis ennast tüdrukute magnetina, egoist, eks. Aga välja ta oma arvamust ei näidanud, targem on vist, eks. Naised on ju see õrnem sugu, tulevad kallale ka veel, see ei oleks üldse tore. Sun oli oma pisikese koti kuhugi puualla ära poetanud juba. Või siis pigem kaotanud, sest.. Noh ei suutnud meenutada täpselt millise puu alla. Selle kottikese otsimisega ta ka parasjagu tegeles. Ausalt öeldes ei edenenud eriti.

"Tere," sõnas neiu kui oli piisavalt mõlemat inimest uurinud. Serene arvas et kui juba metsas kolmekesi olla, võiks tuttavaks ka saada. Oli ilmelik tummalt vahtida ka. Tüdrukul oli väike seljakott kenasti seljas. Seal olid paar nuga, vett, võileibu jms.

"Ahaa!" hüüatas Sunny võitukalt teised täiesti ära unustades kui oma koti ühe puu oksa küljest rippumast avastas. Võtnud oma kitsenahast kahtlase ja äärmiselt vana kotti oksa küljest ära pani ta selle nüüd kivipeale. Asetame asjad ümber, et pärast veel raskem neid üles leida oleks. Meenutamisest ka siis eriti abi vist ei ole. Jookseb metsas ringi ja meenutab kõiki kohti kuhu ta oma koti pani.

"Oskad hästi vibuga ümber käia," märkis Ceccy lindu silmitsedes, kena. Ta oskab ise ka vibuga ümber käia, aga mitte just kõike paremini. Neiu võttis oma seljakotist noa ning silmitses väheke ümbrust, nuga viskevalmis. Ta silmas eemal jänest ning viskas jänese poole noa. Tabas kenasti märki. Tüdruk tõi oma saagi ära ja istus uuesti oma vanale kohale.

Sunny'l vajus sõna otseses mõttes suu lahti kui nägi ühte tüdrukut linnuga ja teist jänesega. Jaesun oli enast nii pettunud. Tema polnud küll ühtegi looma ega lindu kätte saanud. Mõmisenud midagi selle kohta, et maailm on hukkas kükitas ta nüüd selle kivi kõrvale. Kõht oli ikkagi tühi ja täiesti tühjade kätega ta metsa ka polnud tulnud. Paar võileiba oli ka kaasas ikka, kuigi nende maitse ei pruukinud enam sama olla. Suht kaua juba kotis loksunud.

Serene naeratas uhkelt ja ka rahulolevalt. Jänesed olid ikka päris kiired eks. Poisist ta midagi ei arvanud. Sahmerdas seal midagi enda asjadega. Misiganes. Ceccy lippas noaga jõeäärde ja pesi puhtaks noa ja käed, ning läks siis jälle tagasi.

Sunny isuts sinna kivikõrvale lõpuks igatahes maha. Kaua sa ikka kükitad. Kivi peale oleks ka võinud istuda, aga noh, vahet polnud. Viisakas nagu ta oli hakkas ta võileibu sööma. Kõht oli tühi noh, ei kannatanud ootata ju, et kuskile tüdrukutest kaugemale minna saaks. Aga noh, mingid võõrad olid ka, vahet pole järelikult. Tõenäoliselt nendega enam kunagi kokku puutuma ei pea, nii, et margi maha tegemine polegi vast nii hull.

Söögiaeg siis söögiaeg. Neiu võttis samuti moepärast võileivad välja ja hakkas seda näkitsema. Polnud kõht just eriliselt tühi.

"Ikka." pudistas Sunny kohe täissuuga vastuse ja võttis ühe võileiva ja ulatas selle tüdruku poole. Tulgu ise järele, eks. Sunny ei viitsi rabeleda. "See võib veidi teistsuguse maitsega olla, paar tundi juba kotis loksunud." lisas ta siis igaks juhuks. Sellise sooja maitsega või kuidas iganes selle kohta ka ei öelda.

Eriti viisakas onju. Sunny ei arvanud sellest midagi. Temal oli kõht tühi. Suure näljaga söödakse kõike, ju siis tüdrukul ikka ei olnud kõht tühi. Poiss kehitas õlgu ja sõi oma võileiba edasi. Klassikalised naised onju, ei midagi uut. Tema oli ilusit sõbralik olnud ja tüdruku soovile vastu tulnud ja nüüd siis niimoodi. Raiskas tema kraami ainult.

Serene't ajas see kõik miskipärast muigama. Ta pakkus tüdrukule ühte oma banaanidest, mis oli olnud kenasti pakitud, seega täiesti korraliku kvaliteediga. Äkki oli teine siiski näljane. Ega Serene ise ka seda poisi võileiba söönud poleks.

Neiu muigas jätkuvalt tüdruku käitumise peale. Selle ojjaviskamise peale. Serene silmitses lõbustatult poissi, oodates tema reaktsiooni muidugi. Kui poiss nüüd vihastama peaks, saab ainult rohkem nalja. Ceccy pani võileivad kotti tagasi. Kui nad üksteisele kallale lähevad või hakkavad mingit kinnipüüdmismängu mängima, saab kenasti kaasa joosta või siis eest nihkuda.

Sunny ohkas raskelt. "Sul üldse kombeid pole kohe? Raiskad sööki." vangutas poiss pead ja lappis oma võileivad tagasi kotti, et tüdruk neid rohkem kätte ei saaks. Koti võttis sülle ja lõpetas siis oma võileiva söömingu. Tõega, naistel nagu midagi ei ole seal peas. Rasikavad toitu. Jaesun ei olnud üldiselt nii kergesti vihastuv, leinas vaikides oma kolme leiba taga.

Milline pettumus. Poiss oli liiga rahulik. Tema ise oleks juba ammu kallale karand võimidagi. Poisid on imelikud. Väikeste asjade peale lähevad vihaseks, suuremate peale ei tee midagi. See poiss tundus niikuinii vähe kahtlane, kes teab mis tal on.

Kallale karanud? Andestage, kuid kõik pole naitsepeksjad. Teadupärast tüdrukuid ei lööda ja karjumisest poleks ka suurt abi olnud. Tüdrukud oleks ainult kõhutäie naerda saanud. Kui nad nüüd hambaid krigistaks olieks palju toredam.

On ikka kombekas poiss eks. Serene selliseid erii ei tundnud küll, tema ringkonnas vähemalt. Tema võtis jälle välja oma noa ja jäi ümbrust silmitsema. Saab veel mõne orava ehk.

"Küll need naised on verejanulised.." pomises Jaesun peaaegu täiesti hääletult kui oli leiva ära söönud ja nägi, et üks tüdrukutest on jälle oma noa välja võtnud. Tõega noh, loomad tahavad ka elada ju. Ainult käivad ja tapavad.. Ja Sunny ei ole looduskaitsija, lihtsalt võttab asju nii, nagu need on.