Fabiola Elynfol

Välimus: Faby on lühikest kasvu, kuid mitte nii kõhn, nõrk ja aeglane, kui ta igal sammul välja paistab. Tüdruk suudab arendada päris korralikku kiirust, mõistagi mitte kauaks, kuigi alla ei jää ta tavaliselt ka pikkamaajooksudes. Samuti on ta tugevam, kui välja paistab, muidugi ei suuda ta mõnele täiskasvanud mehele tuult alla teha, kuid mõne looma või teise tüdrukuga saab hakkama ilma suurema vaevata.
Tüdrukul on heleblondid juuksed, peaaegu valged, mis olid sündides veripunased, kuid muutusid tasapisi järkjärgult blondimaks, kuni nüüdse valgeni. Tüdruk on albiino ja ta nahk ei salli päikest, kuigi ta on sunnitud selle käes tihti olema. Ta silmad on helesinised, ning samuti äärmiselt tundlikud. Tüdruk kannab igal võimalusel päikeseprille.
Riietest ta ei hooli, talle on peamine söök ja turvalisus, nagu enamikule ringkondadest. Tüdrukul on jumalast suva, mida ta kannab, kuni see ei takista tal jooksmist ja vajadusel kellegile vastu hambaid andmist. Samuti ka jahi pidamist. Seega ei istu talle eriti kontsad, kui kellegil mingil põhjusel üldse peaks tekkima tahtmine talle need jalga ajada.
Peamiselt on tüdruku riided räpased ja samuti ka kogu ülejäänud keha mingi kihi all, olgu see siis paksud riided, muda, tolm, või midagi muud, mis päikese eest kaitseb.
Ta elu on olnud üpris segane, ja tal on seljal isegi piitsutamisest jäänud armid, kuigi need ei paista enam eriti silma, kuna on juba päris vanad.
Üks asi, mida tüdruk siiski igal võimalusel endaga kaasas veab, on peenike hõbekett ta käe ümber. Valge naha taustal on seda tihti raske märgatagi. Kett on päris tugev, kuid toob tüdrukule tihti rohkem kahju, kui kasu, kuna see kipub sisse soonima või lõikama. Sellegipoolest ei võta ta seda ära, kui vähegi saab.
Iseloom: Fabiola ei ole teab mis seltsiv ega ka just kõige sõbralikum ning abivalmiv. Elu ei ole lasknud tal end selliseks vormida, kuigi teatud hoolivus, sallivus ja muu säärane temas siiski säilinud on. Ilmselt ei ole ta jäik mask ja tavapärane külm ükskõiksus eriti ebatavaline. Vaheks on võib-olla see, et tal ei ole kedagi, kelle juures olekul olla tema ise.
Faby tegelik loomus on tohutult sõbralik ja abivalmis, kuigi see on nüüd tahaplaanile surutud. Väiksena ei suutnud ta loomade surma pealt vaadata, kuid nüüd ei tunne ta enam eriti midagi peale kerge kahetsuse, kui suudab mõne kätte saada ja naha üle kõrvade tõmbab. Mitte, et seda eriti tihti juhtuks. Tavaliselt suudab ta teisiti toitu hankida.
Zofia sündis ilmselt ühe kõige kohmakama inimesena kogu maamuna peal ja see ei ole soosinud eriti ka kogu tema ülejäänud elu, kuigi nii väga see viga enam tunda ei anna. Tüdrukut saatev õnn teeb selle tavaliselt tasa, kuid ka õnn ei aita alati. Tüdruk on praktiseerinud kõiki relvi, mida ta vähegi kätte on suutnud saada. Kõige edukam on ta noaga või lihtsalt kivisid loopides, või kellegile vastu hambaid andes, kui ta just ise lööki vastu ei saa. Ta on relvadega suhteliselt lootusetu, kui neid viimati käes hoidmisest on möödas kaua aega. Siiski tuleb mõnikord kasuks, et tema oskused jaotuvad peaaegu võrdselt kõigile relvadele, mis siis, et need on nõrgad. Kuid see on vaid mõnikord. Rohkematel kordadel soovib ta, et tal oleks mingi kindel relv, mida ta oskaks hästi kasutada. See soov ei ole veel täitunud, ja ilmselt ka ei kavatse seda teha, kuna tüdrukul on anne oma relvadest väga kiiresti lahti saada.
Teistes hindab ta enim julgust, mida tal endal napib. Ta on julge, jah, kuid kahjuks hulljulge, kui adrenaliin ta soontesse tulvab.
Likes: Toit, turvatunne, soojus, vesi, värske muda, öö, kuu.
Dislikes: Surm, liigne külmus, päike, need kahtlase moega inimesed, kes näljamänge korraldavad, riided, mis teda takistavad.

Elulugu: Faby sündis 16 aastat tagasi viiendas ringkonnas ühe pisikese maja keldris. Ta oli oma peres teine laps, kuid ta vanem vend oli juba päris kaua aega enne tüdruku sündi surma saanud. Faby ema ja isa ei olnud just kõige nooremad ja sünnitus oli samuti üpris raske olnud. Keisrilõige mille isa kuidagi läbi suutis viia, kurnas ema päris korralikult. Alguses tundus, et kõik on korras, haav naise kehas paranes kenasti ja tüdruk kosus kiiresti, kuna tol ajal oli neil toitu, vähemalt rohkem, kui peale seda. Faby siiski veel päris nõrk ema suutis endale külge saada mingi külmetushaiguse, mis tundus algul päris leebe, kuid lõpuks sai naine kopsupõletiku ja suri.
Tüdrukul pole halli aimugi, mis ta isast sai. Ta kasvas üles samas majas, kaks korrust kõrgemal keldrist, kus ta sündis, mingi paari juures, kes ei olnud ise võimelised lapsi saama.
Kogu ülejäänud elu oli üpris tormikas. Kasuisa ja -ema olid toredad, kuid tülitsesid alailma ja lõpuks sai nende pidev üksteise peale karjumine neile ka saatuslikuks. "Seadus" ei teadnud, et Faby ema ja isa olid ilmselt juba päris kaua surnud olnud. Ametlikult oli ta oma kasuema ja kasuisa laps.
Otseloomulikult saadeti ta peale kasuisa ja ema hukkamist lastekodusse, kust ta alailma välja hiilis, kuna nende toidust talle ei piisanud. Selletõttu sai ta ka korra päris korralikult peksa, piitsutada, kuigi mitte nii jõhkralt, kui seda tehti täiskasvanutega. Ta oli siiski laps, ja sellel kes iganes teda siis ka piitsutas, tundus omavat vähemalt natukegi südant.
Tüdruku hiilmistaktika paranes järgnevate aastate jooksul märgatavalt. Ta ei saanud enam ka nii palju peksa, kuid hoidis siiski omaette. Mõnikord juhtus, et keegi temaga tüli noris, kuid nood said tavaliselt väga haledalt peksa, kuigi peale seda sai tavaliselt ka Fabiola karistada.
Perekond: Olid olemas, võib-olla mõned on veel olemas, nimesid ainult ei tea.
Ringkond: 5. ringkond

Relv: Noad, kuid saab ka teistega hakkama. Samuti loobib niisama kive.
Faktid: Lisandub kunagi.

Nonii, ma parandasin nii palju kirjavigu, kui ma leidsin. Aga sa oled jälle suurepärase tutvustuse teinud! Aktsepteerin.

Ma tänan. c: